AKTIIVSUS- JA THELEPANUHIRE RAVIJUHISEESMRKKesoleva ravijuhise eesmrk on htlustada aktiivsus-thelepanuhire ksitlust ning parandada selle diagnoosimist ning ravi lastel ja noorukitel. Ravijuhises on ra toodud soovitused aktiivsus- ja thelepanuhire hindamiseks ja raviks ka tiskasvanueas. Ravijuhis on meldud kasutamiseks pshhiaatritele, kliinilistele pshholoogidele ja teiste erialade arstidele, kes puutuvad kokku aktiivsus- ja thelepanuhire hindamise ja raviga lastel, noorukitel ja tiskasvanutel.KESKNE SNUMATH on ks olulisemaid pshikahireid lapse- ja noorukieas, phjustades mrkimisvrset tegevusvime langust lapse ja nooruki erinevates tegevusvaldkondades (ppimine, suhtlemine tiskasvanute ja eakaaslastega, huvitegevus). ATH-ga esineb sageli samaaegselt teisi pshika- ja kitumishireid ning neuroloogilisi hireid.ATH ravimata jtmisel suureneb oht teiste pshika- ja kitumishirete kujunemisele, pshhoaktiivsete ainete kasutamisele ning hiskonnast vljalangemisele.Aktiivsus- ja thelepanuhire igeaegne diagnoosimine ning pikaajaline kombineeritud ravi vhendavad raskete kitumishirete kujunemise riski lastel ja noorukitel ning tagavad parema toimetulekutaseme tiskasvanueas.TERMINOLOOGIAHperekineetilised hired (F90) on RHK-10 versioonis kasutusel olev ldnimetus hirete grupile, mida iseloomustab halvasti juhitav kitumine koos thelepanuhirete ja psimatusega. Aktiivsus-ja thelepanuhire (ATH, F90.0) (inglise keelne termin attention-deficit/hyperactivity disorder, ADHD) on nimetus hirele, mida iseloomustavad puudulik thelepanuvime, motoorne liaktiivsus ja impulsiivsus.Hperkineetiline kitumishire (F90.1) on nimetus aktiivsus- ja thelepanuhire ning kitumishire koosesinemise thistamiseks.Hperaktiivsuseta thelepanu puudulikkuse sndroom (F98.8) on nimetus hirele, mille keskseks tunnuseks on thelepanuvime puudulikkus, ATH-st eristab teda motoorse liaktiivsuse ja impulsiivsuse puudumine; RHK-10 versioonis kuulub ta muude tpsustatud kitumis- ja tundeeluhirete alla.Hperaktiivsus on miste, millega thistatakse hperkineetiliste hirete hte keskset tunnust motoorset liaktiivsust.ETIOLOOGIAATH on neurobioloogiline arenguhire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja pshhosotsiaalsete tegurite koostoime tulemusena. (SRJ)Neuropshholoogilised uuringud nitavad ATH-ga patsientidel tidesaatvate funktsioonide puudulikkust, eesktt on hiritud tegevuseks valmisoleku regulatsioon, tmlu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine. (AmRJ, CAP textbook)ATH on krge prilikkusega, perekonna ja kaksikute uuringutes on prilikkuse mraks leitud kuni 80 %. (LA viide 2) ATH-ga laste vanematel on sama hire esinemist leitud 2-8 korda sagedamini kui populatsioonis tervikuna. (SRJ) Prilikkus monosgootsetel kaksikutel ulatub 92 %. (LA viide 2) Hire avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknrvissteemis, nagu dopamiin 4- ja 5- retseptori, dopamiintransporteri, ensm -hdrokslaasi, serotoniinitransporteri ja serotoniini 1B retseptori geenid. Enim on uuritud ning mravaks peetakse dopamiini rolli hire kujunemisel. Kesolevaks ajaks on kige kindlamalt testatud dopamiinitransporter-1 geeni aktiivsuse mrgatav tus suuraju koore prefrontaalses piirkonnas ja striatumis, mis phjustab antud piirkondades vaba dopamiini vaeguse, mille tagajrjeks on hired thelepanu regulatsioonis. (LA viide 2) Neuroradioloogiliste uuringute tulemusena arvatakse, et hire peamiseks substraadiks on frontostriaalsete nrviringide anatoomilised ja funktsionaalsed iserasused. Anatoomilistes visualiseerivates uuringutes on leitud otsmikusagara eesmise singulaarkru koore mahu vhenemist (mingile seigale suurema thelepanu koondamine), nucleus caudatuse asmmeetriat (krgema kortikaalse tegevuse, thelepanu ja erutusseisundi regulatsiooni). (AmRJ) Samuti on ATH-ga lastel leitud kortikaalse valge- ja hallaine mahu vhenemist, seejuures on kortikaalse valge- ja hallaine mahu vhenemine spetsiifilist medikamentoosset ravi mittesaanutel lastel enam vljendunud kui pikaajalist ravi saanutel. (AmRJ) Funktsionaalsed visualiseerivad uuringud (fMRI, PET, SPECT), on nidanud funktsiooni langust prefrontaalses ajukoores basaalganglionides (eesktt corpus striatumis) ja vikeaju vermise piirkonnas. (LA viide2)Mittegeneetilised neurobioloogilised tegurid on perinataalsed komplikatsioonid (hapnikuvaegus snnitusel), madal snnikaal, traumaatiline ajukahjustus, ema suitsetamine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine raseduse ajal ning lapse raskekujuline hooletusse jtmine vi paigutamine lasteasutusse esimestel eluaastatel. (AmRJ)Hire kujunemisele kaasa aitavateks riskiteguriteks on turvatunde ja lapse vajadustest lhtuva kasvukeskkonna puudumine esimestel eluaastatel, sagedased konfliktid ja vgivald peres, vanemate pshikahired (emal esinev depressio